Definify.com
Definition 2024
hüümen
hüümen
Estonian
Noun
hüümen (genitive hüümeni, partitive hüümenit)
Declension
Declension of hüümen
| singular (ainsus) | plural (mitmus) | |
|---|---|---|
| nominative (nimetav) | hüümen | hüümenid |
| genitive (omastav) | hüümeni | hüümenite |
| partitive (osastav) | hüümenit | hüümeneid |
| illative (sisseütlev) | hüümenisse | hüümenitesse, hüümeneisse |
| inessive (seesütlev) | hüümenis | hüümenites, hüümeneis |
| elative (seestütlev) | hüümenist | hüümenitest, hüümeneist |
| allative (alaleütlev) | hüümenile | hüümenitele, hüümeneile |
| adessive (alalütlev) | hüümenil | hüümenitel, hüümeneil |
| ablative (alaltütlev) | hüümenilt | hüümenitelt, hüümeneilt |
| translative (saav) | hüümeniks | hüümeniteks, hüümeneiks |
| terminative (rajav) | hüümenini | hüümeniteni, hüümeneini |
| essive (olev) | hüümenina | hüümenitena, hüümeneina |
| abessive (ilmaütlev) | hüümenita | hüümeniteta |
| comitative (kaasaütlev) | hüümeniga | hüümenitega |
This noun needs an inflection-table template.